V PEATÜKK

Terekest. Meie aeg siin Phuketil hakkab juba vaikselt otsa saama, kuid ma pole veel midagi jõudnud meie tegemiste kohta rääkida. Tehkem siis üks lühiülevaade.

KOLMAPÄEV, 30. JAANUAR 2008. SAABUMINE TAIMAALE.

Esimesel õhtul siia jõudes ei teinud me loomulikult suurt midagi. Tutvusime oma hotelliga nagu ma eespool rääkisin. Istusime rõdul ja ma pildistasin meie aeda. Profülaktika mõttes pistsime Maarjaga ühe pitsi konjakit kinni. Järgmisel hommikul oli infotund kell 12 päeval. Seega saime ennast korralikult välja magada.

NELJAPÄEV, 31. JAANUAR 2008. INFOTUND JA TUTVUMINE HOTELLI LÄHIÜMBRUSEGA.

Neljapäevases infotunnis suutsime endale mõnuga eksursioone rabada. Meie reisikorraldajaks oli üks kogukas mees, kes välimuselt sarnanes 50-aastase Baari-Talisega. Nimigi oli sama tavatu - Tago. Ta oli naljakas mees, kes vastuoksa oma tahumatule välimusele oli rõõmsameelne ning kroonilise mölapidamatusega. Ta soovitas kõiki ekskursioone nagu tõelisi pärle. Vastupidiselt ootustele, arvestades tema põhielukutset professionaalse sukeldujana, mainis ta sukeldumisvõimalust ainult möödaminnes. Pressisime temalt informatsiooni, kuidas oleks võimalik oma litsents Tais ära teha. Võtsime kolm päeva sukeldumist.

Neljapäeva õhtul uurisime oma hotelli lähiümbrust ning põikasime sisse ühte tupiktänavasse, kus eelmisel õhtul oli üks hindu välimusega poiss meile tai massaaži reklaamlipiku ulatanud. Poiss tundis meid kohe ära ja juhatas massaažisalongi. Sarnaseid on siin Phuketil pea igal tänaval. Tavaliselt on tegemist ühe ruumiga, mis on jaotatud väikesteks madratsit ja patja ning vahest ka voodit sisaldavateks boksideks, millele saab kardina ette tõmmata. Maarja valis õlimassaazhi, mina tai massaaži. Tegelikult oli valida oma 20 erineva massaažiliigi vahel (erootiline body massage välja arvatud). Meid hakkasid mudima siis kaks häbelikku tai neiut, kes kokku kaalusid umbes sama palju, kui üks meist. Minu väänamisel kasutas massöör ära kogu oma keharaskuse, kuid sellest piisas hädavaevalt, et minu selga pingest vabastada. Ütleksin oma esimese massaažikogemuse kohta, et oleksin eelistanud rohkem tähelepanu saada seljale, mis oli pikast lennureisist väsinud, mitte aga jalgadele, mis olid tähelepanu keskpunktis. Aga see oli vist ka minu viga, et ma oma soove teatavaks ei teinud. Maarjale paistis aga asi meeldivat - tema ainult nurrus seal kõrval.

Hiljem, kui oli juba pimedaks läinud, võtsime oma esimese tai õhtueine. Maarjale kevadrullid ja midagi paneeritud krevetilaadset, mulle mingi taimedest ja mereandidest ollus, millest ma eelpool olen juttu teinud.

Me suutsime tol päeval ära proovida veel oma hotelli basseini ning käia peale õhtusööki Kata rannas, kuhu me kogu oma Tai reisi jooksul enam kordagi ei sattunud.

REEDE, 01. VEEBRUAR 2008. PHUKETI SAARETUUR.

Järgmine päev algas aga äpardustega. Olime hotelli fuajees oma bussi ootamas, kui sisse astus umbkeelne tai autojuht ning otsis turiste, keda ära viia. Ta näitas meile paberit, mille peale oli kirjutatud "James Bond Island" - see on üks ekskursioon, kuhu pidime järgmisel päeval minema. Nähes seda, me loomulikult rohkem ei uurinud vaid ütlesime, et meie Bondile ei lähe. Noh, tegelikult oli see meie bussijuht, kes ootas meid, kuid miskipärast on kohalike turismifirmade puhul kombeks, et nimekiri kirjutatakse mingi suvalise paberilipaka peale, millel pole antud reisiga suurt midagi pistmist. Noh, nii me siis ootasime - bussijuht väljas koos bussitäie eestlastega meid, meie fuajees neid. Olles umbes 35 minutit niiviisi oodanud, otsustasin helistada oma reisikorraldajale, kellelt kuulsime olukorrast.

Tegemist oli Phuketi saaretuuriga, kus pidime külastama olulisi kohti ja seda väikebussidega kuna suured pole Phuketi kitsaste ja käänuliste kõrvalteede jaoks kõlbulikud. See tähendas loomulikult seda, et esimene tunnike käis üks bussiralli, et tagumine, meid oodanud buss võiks teistele järele jõuda. Päeva programm oli kaunis tihe, mida samas meile ka eelnevalt oli mainitud - mitte peatuda ühes kohas rohkem kui pool tundi. Seega nägime päeva jooksul suhteliselt palju, kuid kõike väga põgusalt. Mu mälu ei ole enam see, mis Eestis tööd rügades, aga muuhulgas käisime ära järgmistes kohtades:

- mäe otsas, kust avanes vaade Phuketi läänerannikule - Kata, Karoni ja Patongi rannad, kolm hobuseraua kujulist lahesoppi. Kohustuslik postkaardi pilt enda fotokasse.



- hindu templis, mis oli ühtlasi ka majakas ja mis asus samuti mäe otsas ja millesse sisenemiseks tuli jalanõud jalast võtta. Selline komme, muide, võib esineda ka suvalises söögikohas. Rannapiirkondades kohtab siiski harva, arusaadavalt miks. Paistab, et Tais on elevant püha loom (mitte ainult ei paista vaid ongi). Tai oleks Siim Kirsipuu põrgu ja taevas ühekorraga - ta võiks erinevaid elevantide kujusid muretseda endale nii palju, et nendest maja ehitada, kuid selle tasuks peaks ta nädal aega järjest ainult riisi sööma.

- Kronoloogia on mul raudselt sassis, aga ütleme nii, et järgmisena käisime pähklikasvatuses, õigemini selle poes. Pähklite tootmist meile ei näidatud, küll aga sai ennast pähkli- ja mereannisnäkist lolliks osta. Võtsime endale korvitäie erinevaid snäkke, mis kas olid imeliku välimusega või siis maitsesid kas imelikult või imeliselt (kõiki tooteid sai eelnevalt proovida). Ühed ilge välimusega purustatud krabi snäkid võtsin ekstra oma töökaaslaste tarvis :-)

- Järgmisena leidsime ennast järjekordse templi eest. Seekord oli see Buddhale pühendatud ja koosnes tegelikult hoonetekompleksist. Nagu meile hiljem seletati, oli sellel platsil sel päeval reisikorraldajate üllatuseks turg, mistõttu rahvast oli palju ja parkida polnud kuhugi. Väikebussid sõitsid igaüks ise kanti ja keegi ei teadnud, kuhu peaks minema või kaua võib olla. Giidid olid kadunud kui tina tuhka. See tekitas muidugi mitmes eestlases pärast suurt nördimust ja sõnasõda giididega kuna üks neist oli julgenud kellelegi öelda, et too peaks juba bussis olema selle asemel, et turu peal tolkneda. Ühesõnaga, üks suur arusaamatus ja halenaljakas oli vaadata, aga edasine päev läks juba veidi paremini.

Praegune järjejutt sai taas oma lõpu. Järgmine osa ilmub kõige varem kahe päeva pärast ja siis juba Krabil või siis ei ilmu üldsegi (oleneb olukorrast Krabil)

Kata Palm Resort & Spa. Phuket. Tai