laupäev, 2. veebruar 2008

II PEATÜKK


Eelmine kord jäi jutt pooleli hotelli kirjelduse peal. Sisehoovi hõivanud džunglist ma juba rääkisin, siirdugem seekord siis hotellitoa poole. Noh, üldiselt näevad hotellitoad pildi peal paremad välja kui koha peal. Pildi peal nägi tuba välja väga hea. Olime ka lugenud, et Tais on hotellid küllaltki korralikud. Tuleb tunnistada, et koha peal nägi asi veelgi parem välja. Mõnikord rikub hea hotellitoa ära ka näiteks aknast paistev trööstitu vaade. Kuna meie hotelli toad avanevad kõik sisehoovi poole, siis on rõdult loomulikult vaade võrratu. Tundub, et tailastele on täiesti võõrad sellised terminid nagu melamiin, laminaat või ütleme siis plastik üldiselt. Spoonikunn peaks oma senise ameti vahetama Taimaal küll näiteks kabareetantsija vastu. Mööbel on kõik tehtud täispuidust ja mõjub raskepärasena. Heas mõttes. Voodit, mis on umbes 2,5 meetrit lai, tuleks liigutada vist nelja mehega. Seintel on puidust välja nikerdatud taipärased kuldsed ornamendid, mis mõjuks kitšina, mis tegelikult ongi kitš, kuid ei häiri, arvestades riiki, kus me asume ning materjali, millest need on tehtud. Tundub, et see on käsitöö - odav tööjõud Birmast?

Hotellitoas on kohvi ja tee valmistamise võimalus kahe tasuta kohvi ja teepakiga, kaks tasuta veepudelit, minibaar, tasuta seif, basseinirätikud. Avarale rõdule viib pea seinast seina kulgev klaasist lükanduks, mis on asjalikult toonklaasitud - võib paljalt toas ringi lipata. Kogu selle toreduse juures mõjub vannituba aga äärmiselt lahjalt - plaatimistöö on lohakas, mistõttu plaadid mõjuvad veelgi odavamalt kui need tegelikult on. Vannituba on avar, kuid sellest hoolimata pole pandud sinna suuremat vanni - ruumi nagu oleks. Õnneks on vannituba enam-vähem puhas - alati on olemas uued puhtad rätikud, kuigi me ei viska oma eelmiseid põrandale (please, change!). Kokkuvõtteks võib öelda, et Tai kolme tärni hotell on ilusam kui paljud Euroopa nelja tärni hotellid.

TAILASED

Vastupidiselt reklaamibrožüürides pasundatud hinnangule ei ole märganud, et tailased kogu aeg naerataksid ja lõbusad oleksid. Minu arust on tegemist hoopiski vaoshoitud ja tagasihoidlike, kuid samas väga sõbralike inimestega. Eestlasele on harjumatu, et täiesti suvaline tailane võib sind tänaval teretada. Esialgu tekib kohe kaitsereaktsioon - kas ma pean nüüd temalt midagi ostma hakkama? Aga alati see pole nii. Tegelikult võib olukordi, mil sinu rahakott on ohus ja millal mitte, eristada lihtsal viisil. "Taxi!" tähendab "Tule, ma sõidutan sind saare teise otsa hingehinna eest, kui sa tingida ei oska.". "Where are you from?" tähendab "Ma teen kindlaks sinu rahakoti paksuse ja siis müün sulle maha mõned odavad kaubad hingehinna eest kui sa tingida ei oska.". "Hello!" ilma lisakommentaarideta tähendab aga lihtsalt "Tere, armas välismaalane! See on äärmiselt tore, et sa Taimaad otsustasid külastada!" Lõuna-Tais pidi olema rohkem moslemitest tailasi, mistõttu on võibolla arusaadav ka nende tõsisem olek ning jootraha maiasmoklus - loomulikult tingitud ka saare kuurordi iseloomust. Muide, isegi need, kes ootavad, et sa nende taksosse istud või nänni ostad, on valmis lahkesti aitama, kui oled nende kaubast keeldunud. Kui oled eksinud, vajad juhtnööre sobiva hotelli leidmiseks, tahad teada, kus müüakse kõige odavamat õlut või kus on lähim pangaautomaat - alati seletatakse sulle põhjalikult, mis sul on vaja, pakkudes ka informatsiooni, mida sa pole taibanud küsida ("sinna sõidab tuk-tukiga 30 minutit ja hind on 300 bahti, aga kui tahad odavamalt, võta motorolleritakso, saad 150 bahtiga hakkama.")

ARHITEKTUUR

Kuna Tais talve ei ole, siis pole olnud neil vajadust ka midagi grandioosset ehitada. Enamus elamuid on ilmselt ühe-kahetoalised majad, mille ette on ehitatud varikatus, mille ette on ehitatud teine varikatus, mille ette on ehitatud terrass. Selline seninägematu proportsioonide tagurpidi pööramine põhjamaalase silmis tekitab tunde, et tailased vist kinniseid ruume ei armasta. Muide, meie hotelli "fuajee" on samuti pigem varjualune kui hoone. Postide vahel on ainult aknad vihma kaitseks, mis praegusel kuival ajal on loomulikult 24h pärani. Arhitektuuristiilidest ei tehta elamute puhul numbrit, ehitatakse nii nagu juhtub, peamisteks ehitusmaterjalideks puit, betoon ning punane tellis. Nagu juba mainisin, ei eksponeerita hooneid tavaliselt möödujatele. Nende välisilme ei kannata üldiselt kriitikat. Kui hoone näeb ilus välja, on sellel mingi otstarve - reeglina külastajate ligimeelitamiseks ja reeglina traditsioonilises (pseudo) ajaloolises stiilis. Tai valitsus ei näi erilist rõhku panevat planeeringutele. Ehitustegevus on häirivalt kaootiline - terve saare peal ei ole mingit loogilist teede või kvartalite struktuuri märgata ja maamärkide puudumise tõttu ei saa enamjaolt üldse aru, millises saare osas sa parajasti viibid.



Kata Palm Resort & Spa. Phuket. Tai

Kommentaare ei ole: